Articles

KIAK SAI KIIK DU KE SAI BOOT

by Opini Timor Blogger
Lee nain sira wainhira hare liu (sekilas) Titulu artigu leten, karik mosu duvidas oioin. Autor nia motivasaun hodi sita duni leitores hodi hakbesik liu tan no pasencia atu lee artigu nee to’o remata.
Kiak Sai Kiik du ke Sai Bo’ot” nee laos boatus/rumoris maibe realidade nebe mak oras nee ita hare iha sociadade nia le’et, no mos tamba ukun nain sira la iha sensiblidade ba asuntu nee hodi trata, maibe prekupa ba grupu/partidu. Iha kontiudu Kiak sai Kiik, autor hakarak konvida leitoris hodi hatuur termu ekonomia atu lee asuntu nee.

Timor Leste hahu 2007 ninia progresu ekonomia tuir deklarasaun governu lao makaas kompara ho nasaun seluk. Progresu nee hatudu husi kresementu ekonomia nebe mak hahu tinan 2007 sempre iha pursentu 8 ba leten to’o 2010. I 2008 Timor Leste nia kresementu sigundu as liu iha mundu ho pursentu 12 (relatoriu anual OJE, 2010:8, diskurcu PM). Nee faktus nebe governu fo mai publiku hodi fo valor bazeia ba diciplina siencia/aspetu oioin, (ekonomia, social, edukasaun, pobreza, nsst). Progresu nee HARE HUSI LIUR (ema esternu) diak tebes hodi ha morin Timor nia naran iha mundu, tamba iha tempu hanesan nasaun barak infrenta krizi financeiru mundial nebe hahu husi Amerika..... Maibe OINSA ITA HARE KRESEMENTU NEE HUSI LARAN (domestika)?
  1. GDP per kapita (nebe governu uza dadaun), sasukat nee halo jeneralija i koncedera cidadaun tomak hetan influenca HANESAN husi kresementu ekonomia nee. Katak ema hotu-hotu moris ho kondisaun ekonomia hanesan. Nia formulasaun maka: total GDP fahe ba numeru populasaun (GDP / ⅀ populasaun). Sasukat nee hare liu ba numeru/angka maibe KUALIDADE LADUN PRENSE. Katak sasukat refere la responde ba Moris diak(welfare) sociadade/povu. Sasukat nee iha Nasaun Franca oras nee hetan kritika makaas tamba kresementu sa’e maibe kualidade moris sociadade menus tebtebes. Prezidente Sarkozy iha 2008, husu hodi hare mos sasukat seluk nebe todan liu ba kualidade moris.
  2. Kampo servisu no rendementu sae; ekonomikamente sasukat nee iha ligasaun forte hodi justifika kresementu ekonomia nia influenca. Tamba sa sasan (alat) nee inportante? tamba wainhira iha kresmentu ekonomia DIAK LIU TENKI AKOMPAINIA HO KAMPO SERVISU, signifika katak valor kresementu ekonomia DAET ba ema barak ka populasaun sira hodi asesu ba kampo servisu, i atravesa servisu nee, sira bele hetan salariu hodi dudu rendementu. Objetivu husi analiza nee sei foka liu ba hatun desenpregu no pobreza. Konklujaun maka: “”Kresementu ekonomia hamosu kampo servisu, dudu rendementu povu liu husi salariu, no ikus hatun desenpregu ou pobreza (Kiak Sai Kiik)””. Agora oinsa kresementu Timor Leste?
  3. New (net economic welfare), sasukat nee hare ba tempu ema servisu no seitor ekonomia nebe maka fornece servisu (formal ka informal), formal katak fornece husi governu, no informal liu husi seitor privadu. Ex: servisu nain servisu oras hira iha loron ida, loron hira iha fulan ida, ka fulan hira iha tinan ida. Tamba dala barak servisu informal iha fluktuasaun makaas (la pasti), agora atu sukat moris diak ema ida presija hare nia rendementu nee bele kobre nia necicidade durante loron/fulan/tinan nia laran.
Se nune, kresementu iha leten ita bele dehan katak KRESEMENTU NUMERU/ANGKA. La iha kualidade ou la prense indikadores ekonomia numeru 2 no 3. Signifika katak la iha influenca ba kampo servisu no konserteja la hasa’e mos moris diak (welfare) sociadade nian. Tamba sa la iha mudanca ba kampo servisu? Perguntas nee ita liga fali ho planu governu atravesa Orcamentu Jeral Estadu (OJE), katak politika atu kria kampo servisu reflete iha OJE ga lae?. Aprocimasaun nee ita uza, tan kresementu ekonomia Timor Leste depende ba despeza governu, mesmu seitor privadu mos fo nia kontribuisaun maibe fundus nia hun mak OJE. Klaru katak estimulasaun ekonomia Timor Leste to’o ohin loron mayoria fornece husi governu (hau dehan kresementu MAMUK, katak kresementu SERVE/HABOKUR/HATASAK DEIT BA INSTITUISAUN ESTADU).

Tuir teoria, politika fiskal katak decijaun estadu konaba taxa (tax policy) no gastus (expenditure policy), ou governu uza osan povu nian (atravesa OJE) hodi kria estabilidade ekonomi no desenvolvementu. Molok hau aprejenta Musgrave nia hanoin konaba funsaun/objetivu fiscal policy, ita hare uluk politika despeza nebe governu halo hahu 2008-2010. Total gastus sira nee tutuir malu hanesan tuir mai nee; $ 788,312 miloens/juta (2008), $ 680,873 miloens/juta (2009), no $ 636,859 miloens/juta (2010). Ho motante osan povu nian nebe bo’ot tebtebes konsege lori sucesu ba governu LAOS POVU, ho hetan kresementu nebe as tebtebes maibe nia influenca ekonomia”KIAK NO KIIK”. Tamba sa krecementu nee sucesu governu laos povu? Hau foti exemplu OJE 2010 katak kuaze pursentu 50 ($ 341,122 miloens OJE husi total OJE) maka serkula iha institusaun estadu laran ho ema hamutuk 32,733 mil mak asesu/aproveita, husi 1 miloens liu populasaun Timor Leste. TAMBA NEE MAK HAU DEHAN SUCESU GOVERNU, SUCECU INSTITUISAUN ESTADU, OU OJE HABOKUR DEIT ESTADU. Agora pursentu 40 seluk se mak asesu? Ita bele halo asumsaun katak Iha pursentu 20 mak povu aproveita liu husi projetu kiik no insidental sira, pursentu 20 seluk halai ba rai liur tamba ita depende ba importasaun (liliu material (kapital hanesan makina)), i pursentu 10 seluk tan lakon iha gaveta/kofre iha instituisaun estadu, buat nebe maka la normal maibe akontese iha Timor Leste (tenki atensaun ba 10% nee).
  1. Fornece sasan social, ex. Uma eskola, estradas, Hospital, fatin rekreasi, ponte, nsst, ka ita kuinece dehan funsaun alokasaun. Despeza governu reflete ga lae?
  2. Distribuisaun rendementu no riku soin nebe Justu no ekilibre, ka funsaun distrubuisaun. Iha kontestu Timor Leste, oras nee distribuisaun rendementu centraliza deit iha Dili, tan nee bele dudu migrasaun husi area rural ba urbanu (tenke iha justica ba desenvolvementu).
  3. Despeza orcamentu estadu nudar sasan/meius hodi hatuur metin (mantein) oportunidade servisu ba cidadaun tomak, ka funsaun estabilidade.

Prekupasaun boot seluk mak oras nee, despeza governu iha progresu makaas maibe la ekelibre ho rendementu nasaun. Rendementu domestika Timor Leste ka rendementu laos mina $ 91 miloens iha 2009, agora OJE mayoria ka 90% liu depende ba rendementu mina mesmu lei petroleum autoriza uza deit pursentu 3 husi total fundus. Signifika katak estimulasaun ekonomia Timor Leste depende los deit gastus governu, seitor privadu liliu investementu husi esternu nebe ita espera hodi kuda nia kapital iha Timor la akontese. maibe kontrariu, investedor esternu sira nee lori sai osan barak ba liur liu husi kompania joint venture nebe halo ho Timor oan (buat nebe provoka ""KIAK BELE SAI BOOT"", tamba kapital semo sai), mayoria Timor oan sira lao ho naran deit, projetu ema esternu mak kaer. Iha indikasaun katak despeza boot husi governu SEMO SAI atravesa; premeiru investedor esternu sira, Sigundu Timor mayoria depende ba sasan importa, terceiru investementu (privadu) ba rekurcu umanu nebe oras nee istuda iha estranjeiru mos fo kontribuisaun ba KAPITAL SEMO, Ita halo asumsi, estudante iha Indonesia oras 5 mil, kada fulan gasta $ 180, se ita soma hamutuk ($180 x 5 mil x 12 = $ 10,800,000/tinan). Atu besik $ 11 miloens, motante osan nee governu bele trava hodi serkula iha rai laran ga lae? Karik estadu tenta investe iha edukasaun encino superior kada tinan $ 11 miloens hau fiar katak kualidade encino bele prense ona, i ita la presija depende ba rai liur depois de tinan lima mai. Rajaun Osan nee semo tamba iha ligasaun ho fornecementu faciledades iha encino superior nebe limatadu (ex. UNTL nudar universidade publiku maibe simu deit 2 mil estudante kada tinan husi numeru 15-17 mil estudante sekundaria nebe akaba. Rajaun katak falta facilidade) agora opsaun seluk maka universidade privadu maibe nia kustu as liu du ke universidade privadu sira iha estranjeiru (Kupang-Indonesia). KAPITAL SEMO nia impaktu ekonomia boot maka kriasaun servisu husi seitor privadu sei kiik, nune la bele sustenta/responde demand kampo servisu nebe boot (la kria kampo servisu maibe “KRIA KIAK SAI BOOT”.

Resources Box  
Manual de los Maestros Hechiceros
Manual de los Maestros Hechiceros. Los mejores Hechizos y Conjuros para el ...

Elimina Las Estrias
Elimina Las Estrias. No se preocupe! Son Solo Estrias. Descubra Efectivas T...

Welcome to Planet Burma
Planet Burma - books, photos, music and far more on Burma from the Britain-...


About Opini Timor Advanced     Blogger

49 connections, 4 recommendations, 167 honor points.
Joined APSense since, November 28th, 2011, From Dili, East Timor.

Created on Jul 29th 2012 23:42. Viewed 173 times.

Comments

No comment, be the first to comment.
Please sign in before you comment.